Loov Euroopa

11.12 2017

Mida toob Euroopa Kultuuripärandi aasta 2018?

Euroopa kultuuripärandi aasta kuulutati pidulikult avatuks Euroopa kultuurifoorumil Milaanos.

Euroopa kultuuripärandi ees seisab mitmeid väljakutseid alates muutustest inimeste kultuuritarbimises kuni keskkonnaohtude ja illegaalse kultuuriväärtustega kauplemiseni. Kuidas oma kultuuriväärtusi populariseerida? Kuidas maksimeerida nende sotsiaalmajanduslikku kasu? Kuidas saaksime oma kultuuriväärtusi kaitsta ja hoida ning kindlustada kõigi erinevate inimeste rühmade juurdepääsu neile? Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 pakub kõigile neile küsimustele lahendusi.

Kultuuripärandi aastal toimub hulganisti erinevaid sündmuseid nii rahvusvahelisel, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. 2014-2020 on Euroopa ühtekuuluvusfondidest kultuuripärandi ja loomesektori  toetuseks mõeldud 6 miljardit eurot, lisaks on aastatel 2018-2019 eraldatud kultuuripärandi uuringiteks 100 miljonit eurot.

Mis toimub 2018?

Aasta jooksul on plaanis tuhandeid erinevaid sündmuseid. Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvaid projekte ja algatusi täiendavad rahvusvahelised projektid, mida rahastab Euroopa Liit. 2018. aastal rahastavad kultuuripärandiga seotud projekte ka Erasmus+, Kodanike Euroopa, Horizon 2020 ja teised Euroopa programmid. Eraldi taotlusvoor ca 25 koostööprojekti rahastamiseks on ka Loov Euroopal.

Euroopa tasandil toimuvad:

Euroopa kultuuripärandi päevad – rohkem kui 70 000 erinevat sündmust, millest võtab osa rohkem kui 30 miljonit inimest

Euroopa kultuuripärandi märgise üleandmine. Seni on märgise saanud 29 erinevat kohta, mis kannavad Euroopa väärtusi ja ajalugu.

Euroopa kultuuripealinna tiitel antakse igal aastal tunnustamaks Euroopa kultuurilist mitmekesisust. 2018. aastal on kultuuripealinnad Valletta Maltal ja Leeuwarden Madalmaades.

Euroopa kultuuripärandi auhind/Europa Nostra auhind tunnustab igal aastal parimaid kultuuriväärtuste konserveerimise, haldamise, uuringute, hariduse ja kommunikatsiooni projekte.

Et kultuuripärand poleks tähtis vaid 2018. aastal, plaanib Euroopa Komisjon koos Euroopa Nõukoguga, UNESCOga ja teiste partneritega 10 pikaajalist projekti, mille seas leiab üritusi koolides, uuringu kultuuriväärtuslike hoonete kasutamisest, võitluse illegaalse kultuurikaubanduse vastu jne. Nende algatuste ühiseks jooneks on 4 printsiipi, mille eest Euroopa kultuuripärand seisab: kaasamine, jätkusuutlikkus, kaitsmine ja innovatsioon.

Kuidas kultuuripärandi aastast osa saada?

  • Jälgi kultuuripärandi aasta veebilehte 
  • Telli kultuuripärandi aasta uudiskiri
  • Jälgi aasta jooksul toimuvat Facebookis CreativeEuropeEU ja Twitteris @europe_creative
  • jaga ona tegemisi kasutates hashtagi #EuropeForCulture
  • Kontakteeru oma kohaliku kultuuripärandi aasta koordinaatoriga  ja jälgi Eesti veebilehte
  • Tähista oma projekt kultuuripärandiaasta märgiga
  • jaga ka ise teavet.

HUVITAVAID FAKTE:

  • Euroopa esindab  453 objektiga rohkem kui poolt UNESCO maailmapärandist
  •  Euroopa esindab 89 traditsiooniga veerandit UNESCO vaimsest maailmapärandist
  • Euroopas on 31 ametlikku kultuuriteed, mis läbivad 50 riiki Euroopas ja mujal
  • 6 maailma 10st enimkülastatavast muuseumist on Euroopas ja neid külastas nt aastal 2016 üle 25 miljoni inimese
  • Üle 54 miljoni eseme 3700 Euroopa kultuuriorganisatsioonist on nähtavad Euroopa digitaalsel kultuuriplatvormil Europeana
  • 27000 Natura2000 võrgustikku kuuluva koha pindala hõlmab 18% Euroopa maismaast ja ca 6% merepindalast.
  • Euroopa kultuuripärandi sektoris töötab üle 300 000 inimese
  • 7,8 miljonit töökohta Euroopas on kaudselt seotud kultuuripärandiga
  • Natura2000 võrgustiku teenused on hinnanguliselt väärt 200 – 300 miljonit eurot aastas
  • 68% eurooplastest nõusub, et kultuuripärandi olemasolu mõjutab nende puhkusesihtkohtade valikut.
  • Iga töökoha kohta loob pärandisektor 26,7 kaudselt seotud töökohta, nt ehitus ja turismisektoris.