Loov Euroopa

Konverents Sihtrühm: publik

AEG:  6. aprill 2016 kell 9:30-16.00
KOHT: kino Artis (Estonia pst 9, Tallinn)
OSAVÕTUTASU:   20 eurot (sisaldab käibemaksu)
TÖÖKEEL: inglise

REGISTREERU SIIN

Kuidas leida rohkem publikut? See küsimus tõstatub nii siis, kui Sinu kultuurisündmus on alles uus ja tundmatu ja otsib oma kohta auditooriumi südames, kui ka siis, kui publiku kasvule seavad ruumid oma füüsilised piirid.

Loov Euroopa Eesti kutsub Sind uusi võimalusi uurima ja publiku kasvatamise ning kaasamise nippe saama 6. aprillil kinos Artis (Estonia pst 9, Tallinn) kell 10.00- 16.00 peetavale konverentsile Sihtrühm: publik.

„Uue publiku kaasamine ning harimine on oluline kõikidele kultuurivaldkondadele. Lisaks on see ka Loov Euroopa projektidest raha taotlemisel määrava tähtsusega. Konverentsile toome parimaid näiteid nii Euroopa Liidu programmidest toetust saanud kui ka iseseisvalt häid mõtteid rakendanud projektidest, kuidas jõuda suurema hulga inimesteni,“ rääkis konverentsi üks korraldajatest, Loov Euroopa Kultuur Eesti kontaktpunkti taotluste ekspert Yvelin Karu-Veskioja.

KONVERENTSI AJAKAVA

AegPealkiriEsineja
9.30-10.00Registreerumine ja kohv
10.00-10.15AvasõnadVeronika Valk - Kultuuriministeerium
10.15-11.00Publiku kaasamine Euroopas, uuringud ja eesmärgidMonica Urian
11.00-12.00Publiku kaasamine kujutavate kunstide valdkonnasMarc Sands
12.00-13.00Lõuna
13.00-13.45Publiku kaasamine audio-visuaalvaldkonnas: Las nad valivad. Skoop100: Üle-Euroopaline publiku kaasamise projektJakub Duszynski
13.45-14.30Publiku kaasamine muusika valdkonnas - JazzkaarMerli Antsmaa
14.30-14.45kohvipaus
14.45-15.00Praktilised näited: Opera PlatformLuke O’Shougnessy
15.00-15.15Praktilised näited: etenduskunstid - Be SpectACTive!
Luca Ricci
15.15-15.30Praktilised näited: PÖFFHeleen Sutt
15.30-15.45Praktilised näited: RahvusarhiivLiisi Taimre
15.45-16.00KokkuvõttedVillu Arak, konverentsi moderaator

*Konverentsi kava täieneb….

ESINEJATEST

  
veronika valk1Veronika Valk on arhitekt, kes õppinud Rhode Island School of Designis USAs ja lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA). Doktorikraadi kaitses RMIT Ülikooli arhitektuuri- ja disainikools Austraalias. Ta on projekteerinud elamuid ja avalikke hooneid, teinud sise- ja maastikuarhitektuuri projekte, võitnud erialastel võistlustel üle 30 preemia ning avaldanud alates 2004. aastast meedias hulgaliselt arhitektuuri- ja urbanismiteemalisi artikleid. 2012. aastal pälvis ta noore arhitekti preemia. Veronika on olnud periooditi (2004–2008, 2014) Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige, alates 2013. a on ta EKA arhitektuuriteaduskonna teadustöö juht ning alates 2014. a juhib samas arhitektuuri doktorikooli. Toimetanud 2013–2014 arhitektuuri-, disaini- ja urbanistikakülgi Sirbis ja Müürilehes, töötab Veronika alates 2015. a Eesti Kultuuriministeeriumis arhitektuuri- ja disaininõunikuna.
sandsAlates 2014. aastast on Marc Sands Christie´s oksjonimaja turundusjuht. Tema vastutusalas on kunstihuvilisi ühendava kliendibaasi loomine ja laiendamine, turundus ja bränding ning globaalsete strateegiliste sihtide seadmine .
Marc on üle 20-aastase kogemusega turundusjuht. Hiljuti oli ta Tate galeriide meedia ja publiku suuna direktor, kus tema vastutada oli brändi arendus kasutades laiema publikuni jõudmiseks mitmesuguseid meediaplatvorme. Marc vastutas kogu galeriide digitaalse tegevuse eest ning oli eriti edukas sotsiaalmeedia kasutamises.Ta oli Tate digitaalse muutumise keskmeks.
Enne Tate ametikohta oli Marc Sands Guardiani meediagrupi turundusdirektor, kus tema edu brändide arendamisel kroonisid mitmed auhinnad. Ta on töötanud ka London Weekend Television/Granada Television brändi turundusdirektorina, kus ta ehitas üles ONdigital brändi. Ta on olnud juhtivatel ametikohtadel veel HHCL & Partners, Still Price Lintas ja Simons Palmer Denton Clemmow & Johnson ettevõtetes.
Marc Sands on lõpetanud kiitusega Cambridge ülikooli ja hiljem omandanud Bradfordi ülikoolist MBA kraadi.
monica urianMonica Urian on Euroopa Komisjonis kultuuri ja hariduse valdkonna programmijuht. Tema vastutusalasse kuulub Loov Euroopa Kultuur programmis publiku kaasamine. Lisaks on Monica vastutav EL kaasaegse arhitektuuri auhinna/ Mies van der Rohe auhinna, Euroopa Liidu kultuuripärandi auhinna/Europa Nostra auhinna ja Euroopa Liidu kultuuripärandi päevade läbiviimise eest.
Monica Urian de Sousa oli 2012 aastal Euroopa Liidu konverentsi „Euroopa publik peale 2020 aastat“ üks korraldajatest. Enne Euroopa Komisjoniga ühinemist töötas Monica ‘ARTketing’ kunsti, kultuuri ja meedia uurimiskeskuses Solvay Business Schoolis, Université Libre de Bruxelles juures.
duszynskiJakub Duszynski on filmilevitaja, festivalide programmijuht ja Euroopa Filmilevi kaaspresident. Viimased 18 aastat on ta tegutsenud Poola juhtiva filmilevifirma Gutek Film hankejuhi ning loovdirektorina. Pikka aega oli Jakub Duszynski Poola ühe suurima filmifestivali New Horizons programmidirektor. Ta on LUX Prize laureaat.
Luke O'ShaughnessyLondonis sündinud ja kasvanud Luke O’Shaughnessy alustas oma karjääri mitmete muusikafestivalide, sh Huddersfield Contemporary Music Festival Põhj-Inglismaal, Almeida Opera Festival Londonis ja Ars Musica Brusselis, administraatorina. 2002-2008 töötas ta RESEO (European Network for Opera and Dance Education) juhina. Sel perioodil kasvas tema võrgustik märkimisväärselt ning töö tõi ka mitmeid stipendiume Euroopa Komisjonilt . Alates 2009. aastast töötas ta Prantsusmaal Dijoni Ooperi peadirektorina. Töö kjõrvalt tegutses ta ka vabakutselise rahvusvaheliste koostööprojektide konsultandina. Praegu on tema peamine tegevus Opera Platformi projekti juhtimine. Opera Paltform on innovatiivne projekti, mis on loodud Loov Euroopa toetusega, selleks et tuua interneti vahendusel 15 partneri ooperitest otseülekanded 12 riigi publikuni.
Foto Luca Ricci leggeraLuca Ricci on koos oma abikaasa Lucia Franchiga CapoTrave teatri kunstiline juht ja asutaja. Teatrit toetavad Itaalia kultuuriministeerium ja Toskaana regioon.
Lavastajana on ta osalenud Milaani La Scala teatri akadeemias ning ta on töötanud lavastajana ja lavastaja abina paljudes euroopa ooperimajades, sh Milaano La Scala teatris, Maggio Musicale Fiorentinos, Marseille Ooperis, Sao Carlose teatris Lissabonis.
2003 aastal pani ta aluse Toskaanas, Sansepolcros festivalile Kilowatt ja on tänini selle kunstiline juht. 2010 aastal võitis ta “Ubu Prize” - Itaalia teatri kõige tähtsama auhinna.
2010 aastast on ta olnud CReSCo (Itaalia moodsate etenduskunstide organisatsioonide koordinaator) president. CReSCo ühendab 100 organisatsiooni 18 Itaalia regioonist, kes tegelevad kaasaegse teatri ja tantsu programmidega.
2014 aastast alates on Luca Ricci autor, projektijuht ja koos Giuliana Ciancioga kuraator suures üle-Euroopalises projektis “Be SpectACTive!”, mida kaasfinantseerib Euroopa Komisjon. Projekti märksõnaks on " aktiivne esinemine".
Be Spectative! on Euroopa projekt, mis tegeleb publiku kaasamisega ning koondab kõige innovatiivsemaid Euroopa etenduskunstidega tegelevaid organisatsioone. Võrgustikku kuuluvad Euroopa festivalid, teatrid, ülikoolid ja uurimiskeskused.
Liisi TaimreLiisi Taimre lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala 2010. aastal. 2007.sai tema esimeseks töökohaks Harjumaa Muuseum. Järgneva seitsme aasta jooksul osales ta mitmetes kogukonna kaasamisele suunatud projektides. Aastal 2013 oli ta Muuseumiöö peakoordinaator. Alates 2014. aastast töötab ta Rahvusarhiivi turundusjuhina. Liisi tutvustab rahvusarhiivi projekti Euroopa Komisjoni kaasfinantseeritavas projektis Community as Opportunity ehk eestikeeli Kogukond kui mänguruum.
jazzkaarTallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar on Eesti kultuuri üks visiitkaarte ja Baltimaade suurim jazzifestival, mis toimub aastast 1990. Huvitava ja omanäolise programmi ning julgete lahenduste abil teeb Jazzkaar väikseima eelarvega parimat jazzifestivali Põhjamaades. Festivali tipphetki on kajastanud paljude maade ajakirjanikud ning Klassikaraadio ja EBU ülekannnete kaudu on sellest osa saanud miljonid Euroopa jazzisõbrad. Kevadist festivali Jazzkaar 2015 külastas 21 000 muusikasõpra, mis on läbi festivali ajaloo suurim külastatavus. Eesti muusikatööstus valis Jazzkaare 2015. aasta parimaks muusikafestivaliks. Jazzkaar on valitud Euroopa parimate festivalide hulka ja on Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni poolt tunnusatud EFFE kvaliteedimärgiga aastateks 2015-2016. Jazzkaar töötab järjepidevalt uue publiku pealekasvu nimel. Sel aastal toimub festival 27. korda ning juba 7. aastat järjest viib linnaruumiprojekt helisid ka kontserdisaalidest väljapoole.
Kuidas kindlustada kontsertidele hea ligipääsetavus? Kuidas tegutseda oma mugavustsoonist välja? Kuidas tuua kokku erinevaid osapooli? Kuidas leida huvitavaid esinemiskohti? Kuidas kasutada vabatahtlikke? Milline roll on tugitiimidel?
Heleen Sutt on PÖFFI raames peetava laste ja noortefilmide festivali Just Film turunduskoordinaator. Ta tutvustab
Just Filmi tööd publikuga. Mis on projekt “Õppimine läbi filmi”, kuidas antud projektist saavad kasu kõik Eesti õpetajad ja õpilased ning samuti ka Pimedate Ööde Filmifestival. Just Filmil on head kogemused audiovisuaalsete materjalide kasutamisega õppetöös.

KOKKUVÕTTEKS: Publik tahab ise osaleda, mitte vaid tarbida.

Miks on publik oluline? Kuidas toimub kunsti turundamine? Kes peaks valima filme kino programmi?  Konverentsil Sihtrühm:publik arutati erinevaid publiku kaasamaise ja kultuuriturunduse aspekte. Toome siinkohal teieni lühikokkuvõtte räägitust.

Konverentsi pidigaleriid saad vaadata SIIN

 

Veronika Valk, Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik: Kunsti tuleb teha mitte publikule vaid koos publikuga

Kultuuris osalemine Euroopas väheneb, samas on kultuuri viimine rohkemate inimesteni  Loov Euroopa kolme prioriteedi seas.  Mida haritum, nõudlikum  ja laiem publik, seda kvaliteetsem peab olema ka sinu pakutav looming. Publiku kaasamine oma projektide loomisprotsessi annab häid tulemusi ja koos tegemine tekitab ka publikus nn omanikutunde. Selliselt loodud kunstil on hea eeldus erinevaid kommunikatsioonikanaleid kasutades ise levima hakata ja jõuda niiviisi ka kultuurikaugemate inimesteni.

Publiku kaasamist tuleb kasutada teadlikult, strateegilise tööriistana – niimoodi targalt kasutatuna annab hoogu ka kommunikatsioonile.

Monica Urian, EK kultuuri ja hariduse valdkonna programmijuht: oma publikut tuleb tunda, usaldada ja austada

Hoolimata sellest, et Eesti on üks suurema kultuuritarbimisega riike Euroopas, näitavad uuringud, et kultuuritarbimine väheneb ka Eestis.  Teiste EU riikidega võrreldes tunnevad eestlased rohkem huvi teiste riikide kultuuri vastu, kuid kultuuritarbimist takistava tegurina nimetatakse Eestis  kõige enam aja puudumist.

Publiku kaasamine on strateegiline ja  strateegiline ja interaktiivne protsess, mille eesmärgiks on tuua inimesi rohkem kultuuri juurde. See on dialoog kultuuriorganisatsioonide ja publiku vahel. Igal juhul tuleb oma publikut tunda, usaldada ja austada. Publik tahab aktiivselt osaleda, mitte ainult tarbida. Küsimus on selles, kas kultuur on kõigile sihtrühmadele ligipääsetav?

Efektiivne publiku kaasamine  on strateegiline, hõlmab kogu organisatsiooni, tõenduspõhine, jätkusuutlik ja suhetele orienteeritud. Kuula, mõista ja usalda oma publikut.

 Vaata presentatsiooni SIIT: 2_b_Monica Urian_EC_AD

Marc Sands, Christie´s oksjonimaja turundusdirektor: Oluline on üle saada hirmust kunsti ees

Turundusel ja kunstil on segased ja huvitavad suhted – ei ole mugav rääkida kunstnikega turundusest.

Publik tuleb sinna, kus on huvitav. See, et mõni koht on igav, on tegelikult nende organisatsioonide juhtide teema  – neid ei huvita tegelikult see, mida nad teevad. Organisatsioonid  jäävad ajast maha, klientide käitumine on ees. Tänapäeval ei soovi lapsed enam käia surmigavas muuseumis, kus midagi katsuda ei tohi,

Kunstiturunduses on oluline tunda oma võimalikku publikut ja leida viise, kuidas ta enda juurde tagasi meelitada, kui ta kord juba käinud on. Oma publiku hoidmine on odavam kui uue leidmine. Segmenteeri oma publik käitumise järgi  ja jaota vastavalt ka oma turunduseelarve: 40% uutele, 40% olemasolevatele ja 20% lahkunud publikule.  Üheks võimalikuks põhjuseks, miks kunsti ja kultuuri ei tarbita, on hirm – hirm, et mina ei saa sellest niikuinii aru. Turunduse eesmärk on seda hirmu vähendada.

Kuidas oma põhiklient leida? Milliseid infokanaleid ta kasutab?  Väga palju pannakse raha paberist kataloogidele, kuid paber piirab publiku hulka. Online  ei tundu küll nii prestiižne, kuid on tegelikult palju tähtsam, levik on palju suurem. Reklaamist olulisemaks kujunevad PR ja kommunikatsioon ning oma publiku kaasamine. Infokanalitest tuleb kasutada mitte neid, mis sulle meeldivad, vaid neid, kus on sinu kliendid, publik, Hiinas nt WeChat.  Levitamiseks sobivad hästi videod, mis ei müü midagi, vaid tekitavad emotsiooni ja meeldivad inimestele. Neid jagatakse.

Hoolega tuleb jälgida ka tendentse, näiteks kunstimüügid liiguvad sinna, kus on palju raha – varem oli selleks Jaapan, nüüd Hiina. Paljutõotav on ka USA, eriti .com piirkonnad, kus liiguvad suured rahasummad.

Ka kunstis ja kultuuris on oluline publiku lojaalsus  – on sul oma publiku kontaktandmed? Suhtled sa nendega?

Ja ära võta midagi iseenesestmõistetavalt! Inimeste harjumused muutuvad kogu aeg. Nüüd ostetakse ka hinnalist kunsti online´s, muusikat kuulatakse voogedastusega jne.

Jakub Duszynski, filmilevitaja, festivalide programmijuht ja Euroopa Filmilevi kaaspresident: Muudame filmilevi reegleid

Filmilevitajatena valime oma publikule filme, kuid teeme sageli vigu. Me vaatame filme erinevates valmimisstaadiumites, see teeb otsustamise keeruliseks. Vale valik võib kahjuks väga kalliks minna. Publikule on  filmi vaatama minemiseks  väga oluline  sõbra soovitus.

Filmilevi meenutab kasiinot – kunagi ei tea, kuidas läheb. Suur roll on ka filmikriitikutel, kuid ka see võib filmi edukuse prognoosimisel vale olla.

Kuidas siis leida need õiged filmid? Digitaalajastul peaks ju saama ka oma publikuga suhelda ja nende arvamust kuulda. Muidugi, tavaliselt juhtub see pärast linastust.

Idee: Äkki muudaks reegleid ja konsulteeriks kõigepealt kohaliku publikuga ? Laseme aastas 15 filmi levisse, katsetaks neist ühega, kuidas publik valiks?  Proovime, las ca 100 inimest aitab valida filmi.

Näitame neile 25 filmi, mis meile festivalidel meeldisid ja küsime, millise nad valiksid..  Kui film tuleb väikesest või tundmatust riigist, on väga raske sellele publikut leida ja neid linastada väljaspool festivale.

Eeldasime, et tootjad ei oleks nõus tasuta enne levilepinguid oma filme näitama – äkki lekib? Tegelikult olid kõik nõus. Alustasime 50 inimesega, 5 riigis. Inimesed logivad sisse on-line platvormile ja valivad, mida vaatavad. Neile saadetakse põhjalik küsimustik, sellega sõelutakse välja tõeliselt huvitatud. Oluline on leida inimesi igalt elualalt, kes kommenteerivad ja hindavad.  Lõpuks korraldatakse väike eksklusiivne kinolinastus, mille korraldamisele aitab kaasa seesama publik, kes filme valis. Küsitakse publikult, kuidas nad saaksid sellele kaasa aidata, kutsuda oma sõpru, levitades blogides ja sots meedias, vms.

Kui meie testpublik valib filmi välja, siis saavad tootjad filmi eest normaalse litsentsitasu. Testpublikust keegi hindamise eest tasu ei saanud, küll aga said aktiivsemad preemiaid piletite näol. Film, mis võitis, oli levis väga edukas, kuigi mina poleks seda valinud….

Korraga pakutakse nüüd sellist valimisvõimalust 7 riigis. Austria publik valis niimoodi oma filmilevisse eesti filmi Risttuules.

Merli Antsmaa, Jazzkaar: Viime muusika publiku juurde, oma mugavustsoonist välja

Jazzkaare esitatav muusika pole ainult klassikaline jazz, muusikud katsetavad ja arendavad eri stiile ja projekte.  Selleks, et võimalikus publikus huvi tekitada, on jazzkaar korraldanud kontserte vägagi ootamatutes kohtades, minnes niimoodi inimestele lähemale.  Publiku otsinguteks sündisid linnaruumiprojekt, pereprogramm, kodukontserdid, koolikülastused, kontserdid ühiskondlikus transpordis. Teiste kunstiliikudega seostamiseks on esitatud jazzi koos luulega, korraldatud linnulaulu jalutuskäike, kaasatud kujutavat kunsti, mänge avalikus ruumis.  Üks päev on tasuta kontsertide päev.

Kontserdid toimuvad kergelt ligipääsetavates kohtades, Jazzkaare kodu on praegu Telliskivis. Laste kontsertide juures ei unustata ka vanemaid. Publiku kaasamiseks kasutatakse mänge nagu näiteks muusikaline vaip – muusikud mängivad ainult siis kui inimesed on vaibal ja liiguvad või kivikuju mängu – kuju liigub vaid koos muusikaga.

Põnevat infot pakub Jazztalks,  kontserte saab kuulata  raadioülekannetest. Noored muusikud on oluline publikusegment, neile korraldatakse töötube

Populaarseks on kujunenud piletite pimemüük, aeg ja koht on teada, esineja mitte. See on põnev ja fännid armastavad seda ja usaldavad meie valikuid. Pimemüügi piletid on ka odavamad.

Oluliseks peab Jazzkaar oma tööd vabatahtlikega. Festivali korraldamisel on abiks ca 200 vabatahtlikku: meediatiim, fotograafid jpt. Nende motiveerimiseks korraldatakse ühisüritusi, kohtumisi muusikutega, jõulupidusid. Festivali kuldsponsor Danske Banki töötajad olid vabatahtlikud kontserdil ja said niimoodi  inspireeritud käima kontsertidel ning uut hoogu ka oma igapäevatöösse.

 Luke O’Shaughnessy, OperaPlatform juht: Ooper internetis

OperaPlatform on uus online platvorm, kus maailmakuulsad ooperimajad kannavad otse üle oma lavastusi. Kättesaadav inimestele, kellel pole võimalust minna ooperit vaatama, ent on huvi selle vastu. Lisaks võimalus entusiastidel kogeda uuesti nähtut.

Praegu on projektiga liitunud 15 organisatsiooni.  Lisaks otseülekandele saab veebist lisainfot lavastuste kohta, soovitusi, mida veel. Põnevust pakuvad videod lavatagusest elust. Lisaks otseülekannetele saab etenduste salvestusi veel kuni kuue kuu jooksul vaadata. Uue publiku meelitamiseks on tehtud ka lühiversioone, kuigi enamus külastajaid eelistab ikka täispikka ooperit vaadata.

Platvorm on globaalselt ligipääsetav ning seal pakutavat tutvustatakse nii sotsiaalmeedias kui ka ooperimajade kodulehekülgedel. Publikust, kes kasutab online-platvormi, saab teha statistika põhjal teha kokkuvõtteid – kõige populaarsemaid ooperid, mis keeles eelistatakse, täispikad või lühiajalised lingid, geograafiline aspekt jne.

Lucca Ricci, Be SpectACTive!: Teeme festivali koos publikuga

Be SpectACTive! idee on anda inimestele võimalus valida, millised lavastused tulevad lavale, et neid rohkem kaasata. Kilowatt festivalil küsiti 30 inimeselt  publiku hulgast, millised lavastused kutsuda festivalile. See tekitab kokkukuuluvust festivaliga, nad kutsuvad ka sõpru kohale.

Loomeresidentuuride põhjal luuakse 21 erinevat lavastust, koos publiku esindajatega. Kunstnikud saavad küsida oma loomingule tagasisidet interaktiivse veebiplatvormi kaudu.

Heleen Sutt, Justfilm: Õppimine läbi filmi

Just Filmil on head kogemused audiovisuaalsete materjalide kasutamisega õppetöös. Loodud on platvorm õpetajatele, et lihtsustada audiovisuaalse materjali kasutamist.

Filme saab kasutada õppetöös kõikides õppeainetes. Justfilm on kokku pannud eriprogrammid dokumentaalfilmidest, pereteemalistest filmidest ja koostöös lastekaitsega noorte probleeme käsitlevatest filmidest. Valikus on enamasti uued filmid, mida pole veel kinodes nähtud. Noored saavad filme koos õpetajaga vaadata ja koos arutled nendes tõstatatud probleemide üle. Platvorm pakub ka lisamaterjale filmitegemisest, harjutusi.

Festivali korraldajad külastavad aastas ca 70 kooli ning annavad programmi tutvustuseks välja ajalehte.

Liisi Taimre, Rahvusarhiivi turundusjuht: Arhiiv pole mitte tolmune dokumendikogu

Arhiiv pole mitte tolmune dokumendikogu vaid sealsed materjalid on kasutatavad ja vajalikud. 99% arhiivikülastustest toimub Eestis praegu online.  Kuidas teha vanamoodsa kuvandiga arhiiv teismelistele atraktiivseks?

Tuli välja, et  meie hirmul on suured silmad. Ikka kardetakse midagi uut proovida, kuna on eeldused, et publik tahab midagi muud. Välditakse riske, kuna on levinud arvamus, et publik ei lähe kaasa või hülgab idee. Kogemus näitab mitmete katsete põhjal, et tulemus on vastupidine hirmudele. Lapsed ei huvitu ajaloost? Tee see neile taskukohaseks. Just  taskukohaseks, kuna enamik lastel on nutitelefonid ja läbi selle nad suhtlevad maailmaga ja väljendavad oma arvamusi.

Rahvusarhiiv kutsus teismelised kohale,  näitas filmi  ja rääkis ajaloost ning seejärel filmisid noored  oma kogetut.  Näiteks kuulati koos presidendi kõnet 1938. aastast, ühise arutelu käigus tõlkisid noored selle oma mõtteis tänapäeva. Nutitelefon on neile mugavaim eneseväljenduse vahend. Ja aitas neile arhiivikülastuse mugavaks teha. Filmi tegemine sundis neid oma arvamust avaldama.