Loov Euroopa

2016

Kultuurikoostöö

Viljandi Kultuuriakadeemia panustab Euroopa muusikainkubaatori loomisesse

Tartu Ülikool osaleb Loov Euroopa kultuuri alamprogrammist toetatud projektis “European Music Incubator”, mida koordineerib Trempolino muusikainkubatsioonikeskus Prantsusmaalt, Nantes’ist. Lisaks Tartu Ülikoolile on projektipartnerid veel Sound City Festival Liverpoolist (UK), Lab 852 Zagrebist (Horvaatia) ning Genova linna kultuuriosakond Itaaliast.

„Projekti peamine eesmärk on suurendada muusikute konkurentsivõimet tööturul ja luua neile alternatiivseid võimalusi lisaks praegusele põhitegevusele, pakkudes neile erinevaid koolitusi saamaks uusi oskusi ja teadmisi,“ räägib TÜ VKA muusikaosakonna programmijuht Kadri Steinbach.

Tartu Ülikool Viljandi Kultuuriakadeemia koordineerib Steinbachi sõnul Eesti „projektipesa“, mille teised liikmed on Music Estonia, Eesti Rütmimuusikahariduse Liit ja Tallinna Ülikooli Digihariduskeskus. „Eesti osaleb projektis muusikalise digihariduse alase kompetentsikeskusena, mis pakub neile muusikutele, kes sooviksid lisaks muusikutööle tegeleda ka muusika õpetamisega, erinevaid digitaalseid vahendeid ning andmekogusid,“ selgitab Steinbach.

Projekti ettevalmistavas faasis panustasid Steinbachi ütlust mööda Eesti poolt peamiselt Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna töötajad. “Praeguseks oleme projekti ettevalmistavas faasis – 22.-23. septembril osalesime projekti avakohtumisel Prantsusmaal Nantes’is, kus kohtusime kõigi partneritega. Samuti oleme viinud läbi esimese Eesti töörühma koosoleku ning valmistame ette järgmisi tegevusi. Kuna meie teema on digiharidus, siis ongi järgmine suurem tegevus seotud muusikateemaliste digiharidusressursside kaardistamise ning teadmuse kokku kogumisega,“ sõnab Steinbach.

 

Käsitöö muutub digitaalselt kättesaadavaks

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond osaleb rahvusvahelises, Creative Europe’i raames käivitatud projektis „Digitaalne käsitöö kogukonna teenistuses“, mis loob uudsed võimalused käsitööga tutvumiseks digitaalsel moel.

Võimalused rahvusliku käsitööga tutvumiseks muutuvad peagi senisest avaramaks – Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond osaleb  rahvusvahelises Creative Europe’ projektis „Digitaalne käsitöö kogukonna teenistuses“.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia välissuhete projektijuht Helen Kästiku ütluse kohaselt on projekti üldkoordinaator täiskasvanuhariduse keskus Studieförbundet Vuxenskolan Västra Götaland. „Lisaks osalevad partnerasutused Itaaliast ja Eestist. Iga projektipartner esindab oma kohalikku käsitöökogukonda, mis tegeleb traditsioonilise tekstiilipärandiga,“ selgitab Kästik ja lisab, et kõik eeldab kogukonnaliikmete seas nö digitaalset pööret mõtlemismallides. „Kuigi tänapäeval kasutavad väga paljud inimesed digitaalseid vahendeid ühel või teisel moel, ei osata või ei juleta seda alati rakendada oma töö või hobi parimaks korraldamiseks,“ märgib ta.

Projekti käigus on Viljandi Kultuuriakadeemia eesmärk tutvustada osalistele töötubades digitaalseid võimalusi, millest käsitöö jaoks tulu võiks tõusta. „Soovime suunata praktikuid mõtlema, kuidas digitaalseid vahendeid käsitöö edendamiseks eri suundadel kavalasti ära kasutada – nii traditsioonilise käsitöö õpetamiseks ja nn vaikiva teadmuse edastamiseks; hääbuvate või ohustatud käsitööliikide säilitamiseks ja populariseerimiseks kui ka oma käsitöötoodete tutvustamiseks ja turustamiseks,“ kõneleb Kästik.

Töötubade sessiooni käigus kogutud tagasiside põhjal ehitatakse projekti lõpuks üles veebiplatvorm, mis kolme riigi kogemuses käsitööliste vajadusetele vastab. Projekti esimeses voorus koolitatakse käsitöölisi, teises järgus luuakse juba üheskoos reaalset sisu, mida platvormile üles laadida.
Projekti juhtpartner on Rootsi. „Nemad tegid tegelikult ära ka kõige suurema töö taotluse kirjutamisel – meile saadeti kaastöökutse juba siis, kui idee oli suuresti valmis sõnastatud,“ lausub Kästik. Viljandi Kultuuriakadeemia lõi Kästiku sõnutsi kaasa selle hilisemal vormimisel. Kästiku sõnul oli rahvusliku käsitöö osakonna seisukohast õnnelik juhus, et neid leidsid üles nende jaoks võõrad inimesed ettepanekuga osaleda projektis, mille väljapakutud plaanid ja tegevuskava sobisid hästi nende ootustega. „Niisugusest platvormist oli osakonnas ammu juttu olnud ja koguni selgelt puudust tuntud,“ lisab ta.

Kästiku ütluse kohaselt esindab Eesti projektis kohalikku traditsioonilise tekstiilikäsitööliste kogukonda. „Meie ülesandeks on koondada käsitööliste võrgustik, tutvustada neile eri digitaalseid võimalusi ning kaardistada nende ideed ja vajadused,“ täpsustab ta ja lisab, et Eesti juhib tööpaketti, mis lõimib kõigi kolme partnerriigi kohalikud tulemused ja veebisisud nö ühtseks kangaks.
Praegu on projekt alles uus ja päris alguses. „Sisuline töö praktikakogukonnaga hakkab peale alles detsembris, praegu oleme veel seotud ettevalmistustega,“ lausub Kästik.

 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor liitus nüüdismuusika-alase võrgustikuga ULYSSES

Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Loov Euroopa kultuuri alamprogrammist toetatud projekti raames partneriks rahvusvahelises võrgustikus ULYSSES NETWORK, mille eesmärk on võimaldada noortel Euroopa muusikutel tegeleda nüüdismuusikaga ja end selles vallas arendada. Võrgustik sai rahastuse teistkordselt, kuid EFK võtab sellest uue partnerina osa esmakordselt.

„Konkreetselt meie osaleme 4-aastasel „teekonnal“ kahe erineva pikaajalise projektiga. Esimese projekti sisuks on noortelt Euroopa heliloojatelt heliteoste tellimine koorile ja elektroonikale läbi mentorlusprogrammi, milles meie partneriks on IRCAM (Institut de Recherche et Coordination Acoustique/Musique) Prantsusmaalt,“ kõneleb sihtasutuse Eesti Filharmoonia  Kammerkoori personalijuht – produtsent Marja Leisk, kelle sõnul on kavas tellida 4-6 uut heliteost, mis jõuavad lõplikul kujul ja EFK esituses ettekandele 2019 aastal.

Teine projekt on suunatud noortele lauljatele üle Euroopa, keda Eesti Filharmoonia Kammerkoor kutsub enda juurde umbes kahenädalasele seminar- workshop’ile ja mille lõpptulemusena osalevad noored lauljad koos EFK-ga ühises kontserdiprojektis. Plaanis on avatud konkurss välja kuulutada 2017. aasta alguses, workshop ise leiab aset oktoobris 2017,“ märgib Leisk.

Ta jätkab, et võrgustikuga kutsus Eesti Filharmoonia Kammerkoori liituma Flagey kontserdimaja Belgiast ning planeerima hakati seda  2015. aasta kevadel. „Meile endale oli see ettevalmistus pigem lihtne, sest Ulysses Networki teised liikmed olid selle protsessi juba korra läbi teinud ning meid aidati väga palju,“  ütleb Leisk.

Leisk jätkab, et tegutseva organisatsioonina neil eraldi meeskonda selleks ei olnud – iga töötaja pani kokku enda valdkonna vajalikud dokumendid, mis taotluse faasis olid peamiselt seotud projekti loomingulise idee ja finantsplaneerimisega. „Kui saabus rahastuse kinnitus, lisasime administratiivsed dokumendid, tõendamaks oma olemasolu ja usaldusväärsust,“ sõnab ta.

Võrgustikuga liitumise ja toetuse taotlemise põhjuseks oli Leiski kinnitust mööda vajadus uute kontaktide ja koostöövõimaluste leidmiseks  nii muusikute kui organisatsioonide osas üle Euroopa. „Ideed, milliseid projekte teha, tulid kiiresti ja loogiliselt – mõtlesime läbi oma tugevused, vajadused ja võimalused,“ lisab ta.
Hetkel on mõlemad projektid saanud selgema sisu ja ajakava, tegeletakse veel detailide väljatöötamisega. „Aasta 2017 alguses lähevad mõlemad projektid aktiivselt töösse,“ kinnitab Leisk.

 

Tallinn Music Week osaleb projektis Indie-Classical

Martiina Putnik,
Tallinn Music Week välispartnerluste juht

Tallinn Music Week võtab Creative Europe programmi raames osa rahvusvahelisest muusikaprojektist, mis loob sildu erinevate artistide ning rahvusvaheliste festivalide vahel.

Tallinn Music Week välispartnerluste juht Martiina Putnik räägib, et Tallinn Music Week on Creative Europe programmi raames osalenud mitmete projektide ettevalmistamises, millest kõik ei ole küll rahastust saanud, kuid iga projekt ja ettevalmistusprotsess on aidanud meil tundma õppida mitmeid olulisi muusika- ja loovorganisatsioone Euroopas.

Ka igast ettevalmistusprotsessist on Putniku sõnul lõpuks kujunenud välja mõni kasulik tutvus või uus koostöö. „Seega peame me toetusmudelit, mis motiveerib Euroopa loovsektorit koos töötama ja koos protsesse mõttestama, ülioluliseks. Tänaseks on meil töös üks konkreetne, meie jaoks põnev ja oluline projekt, mille üle põhjust uhke olla ning oleme parajasti projekte ette valmistamas ka saabuvaks taotlusvooruks,“ räägib Putnik.

„Projekt, mille kallal hetkel töötame, kannab pealkirja “Club Contemporary Classical Subset Indie-Classical: Events, Outreach, Network and Development” ehk lühidalt Indie-Classical või siis C3-IC projekt,“ jätkab ta.
Projekti juhtipartner ja koordinaator on Piranha Arts Berliinis – organisatsioon, mis korraldab muusikamaailmas olulisi sündmusi nagu WOMEX: Word Music Expo ning Classical:NEXT Festival. Tallinn Music Week on Putniku sõnutsi projekti üks kandvaid partnereid.
Kurveti sõnutsi osaleti intensiivselt nii kontsepti väljatöötamises kui ka teostusfaasis. „Oluline osa projektist saab toimuma ka meie festivali raames,“ täpsustab ta.

Projekt on Putniku ütlust mööda suunatud piireületavale muusikale ning loominguvabadusele, töötades eelõige just nüüdisklassika taustaga muusikutega, julgustades neid koostööle pop-, rokk-, elektroonika- ja folkmuusikutega luues uusi koostöömudeleid ja kontserdiformaate. „Et tuua taolised värsked muusikalised koostööd laiema publiku ette, loob C3-IC projekt sildu erinevate artistide ning festivalide vahel erinevatest riikidest,“ märgib Putnik.
Projekt koosneb kolmest osast: artistide koostööna sündiv kontsertprogramm, mida esitatakse kõigi partnerfestivalide raames nö “roadshowna”, Indie Classical töötoad ning koolitused ja Indie Classical võrgustiku loomine ning kohtumised.
Putnik räägib, et Tallinn Music Weekil on iseäranis hea meel selles projektis osaleda, kuna zhanrite-ülene mõtlemine ja üldse igasugune kastist väljapoole mõtteviis on neile alati olulised olnud.
Ettevalmistusi projekti elluviimiseks alustati juulis 2015 ning lõpliku rahastuskinnituseni jõudsime aasta pärast – juunis 2016. „Hetkel oleme hoogsas ettevalmistuste faasis, esimesi koostöövilju loodame nautida juba TMW 2017 festivali raames 30. märtsist kuni 2. aprillini,“ sõnab Putnik.
Projekti elluviimiseks on jõud ühendanud ühtekokku viis muusikaorganisatsiooni Euroopast: lisaks juhtivpartnerile agentuur-leibel NonClassical UKst, CrossLinx Festival Hollandist, Sounds of Stockholm Festival Rootsist ja Tallinn Music Week. „TMW poolt on jooksvalt projektiga tegelemas kaks inimest, elluviimise faasis aga juba kogu meeskond,“ sõnab Putnik.

 

Avangardkunst muutub digitaalselt kättesaadavamaks

Eesti Kunstimuuseum osaleb Loov Euroopa Kultuur alamprogrammist toetust saanud projektis, mille kohaselt saab tulevikus olema rahvusvaheliselt digitaalselt kättesaadav Eesti, Poola, Horvaatia ja Belgia 20. sajandi teise poole avangardkunst.

Projekti kohaselt tuuakse interaktiivse on-line andmebaasi kaudu avalikkuse ette kuni kaheksa tuhat teost neljast riigist.  „Info ja lühike kontekstiavav tutvustus teoste kohta on kättesaadav  inglise-, eesti-, horvaadi-, hollandi ja prantsuse keeles. Loodav andmebaas on mõeldud näiteks kunstiajaloolastele ja kuraatoritele, kes hõlpsalt saavad ülevaate eri regioonides samal ajal loodud kunstist, et luua üldistusi või tuua välja piirkondlike erisusi,“ räägib projekti koordinaator Liisi Raidna ja jätkab, et samas on see ka tänuväärne keskkond tudengitele ja laiemale kunstipublikule.
Andmebaasi tutvustamiseks toimub kolmes riigis workshop ja igas riigis valmib workshopi tulemusena hiljem ka näitus.
Projekti kuraator Annika Räime sõnul toimub projekti lõpufaasis Varssavis konverents, et tuua üle Euroopa kokku 20. sajandi teise poole avangardkunstist huvituvad inimesed, et avardada teadmisi erinevates kogudes ja arhiivides olevast avangardkunstist ja luua üleeuroopalisi sidemeid, mis võiks viia edaspidi andmebaasi laienemiseni enamatesse riikidesse. „See oleks juba täiesti uus projekt,“ lisab ta naeratades.
Projekti lõpetuseks avaldatakse publikatsioon, mis sisaldab Varssavi konverentsi ettekandeid ja kommentaare ja  põhjalikumat analüüsi projekti ja selle tulemuse kohta.

Räime sõnul kulus projekti taotluse kirjutamiseks ühtekokku viis kuud, mille jooksul kõik kolm partnerit arutasid oma võimalusi ja ootusi projektile. „Toimus kaunis tihe kirjavahetus ning mõtteid avaldati aktiivselt kolme projektipartneri esindajate vahel. Eesti Kunstimuuseumist osales projektitaotluse kirjutamises aktiivselt kaks inimest, lisaks vähemalt viis head kolleegi jagasid oma kogemusi ja teadmisi,“ avaldab Räim. Head nõu saadi ka Loov Euroopa Kultuuri programmi taotluste eksperdilt.

Idee midagi taolist teha sündis Raidna sõnul 2015. aasta KUFFil (Kumu Kunstifilmide Festival), kus osalesid ka Poola partneri (Arton Fundacija) esindajad. „Tekkis mõte algatada projekt, mis tutvustaks laiemale avalikkusele arhiivides ja muuseumikogudes leiduvat avangardkunsti ning püüda teha seda võimalikult atraktiivsel, nüüdisaegselt ja kasutajasõbralikul moel ning annaks asjaosalistele kogemuse veebipõhiste andmebaasidega töötamisel,“ põhjendab Raidna.

Praegu on projekt alles algfaasis ning tänaseks on toimunud esimene kohtumine projektis osalevate organisatsioonide esindajate vahel. „Kuraatorid tegelevad hetkel ligi 8000 teose valimisega, mis on-line andmebaasis kasutajatele nähtavaks tehakse. Teoste kirjeldamine ja tõlgete tegemine seisab veel ees,“ lausub Räim.
Workshop toimub Tallinnas 2017. aasta septembri-oktoobri jooksul, näitus aga pärast seda.

Nii Annika Räim kui ka Liisi Raidna Eesti Kunstimuuseumist jäävad kahe aasta jooksul projektiga aktiivselt seotuks ja tegelevad vastavalt projekti koordineerimise ning sisuliste valikutega.